esmaspäev, 21. detsember 2015
reede, 18. detsember 2015
reede, 11. detsember 2015
Jõuluprogramm põllumajandusmuuseumis
Ühel jõulukuu päeval läksime klassiga
Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumi. Seal ootas meid jõuluprogramm „Toriseja
Ei jõuluuni“.
Üks päkapikk , kes iga asja peale
muudkui torises ja virises ning ei ütles, oli nõiutud magama. Meie ülesandeks
oli muusemi külastades olla rõõmus ja lahke, siis ehk näeb päkapikk ilusaid
unenägusid ja ärkab rõõmsa ja lahkena.
Alustuseks läksime lauta, kus seesama
päkapikk saanil oma und magaski. Laudas olid jänesed, ponid, kitsed, lambad ja
suur must lehm. Laste lemmikuks oligi lehm, kes kõiki oma pika keelega limpsata
tahtis ning hüvastijätuks valju ammuu kõlama pani. Tasuks sai lehm maiustada
leivaga, just nii nagu taludes ikka kombeks jõuluõhtul.
Seejärel suundusime leivataresse.
Saime teada, mis või kes on jõuluorikas ning nägime ühte jõuluorika ehk sea
kujulise leiva tegemist. Õppisime, miks jõuluorikat tehti, kuidas see õnne toob
ja kus seda hoiti. Seejärel said lapsed näha, kuidas valmistatakse kodudes
verivorsti. Missuguseid aineid sinna sisse pannakse ja millest üldse
valmib see maitsev ja traditsiooniline
jõulutoit. Seejärel saime ise käed külge lüüa ning vormida endale maitsvad
jõuluküpsised. Samal ajal kuulates, miks vanasti taludes jõulude ajal siga
tapeti ning kuidas kogu siga söögiks tarvitati. Seakõrnetest me seekord
küpsiseid ei teinud, kuid proovisime teha midagi sarnast. Küpsised läksid ahju,
meie liikusime edasi.
Nüüd oodati meid mõnusas
meisterdamistoas. Lahke peremehe ja perenaise õpetuse järgi sai iga laps
meisterdada paberist, kuldsest ja hõbedasest niidist, värvilisest villast ja
lõngast kuusepuu. Igaühel tuli omamoodi ja kaunis jõuluehe.
Siis jätkus meie seiklus sepa juures.
Põllumajandusmuuseumi sepp Mart Salumaa tutvustas meile sepa tööd ja tööriistu.
Rääkis õnnest ning ütles, et kõige suurem õnn on tarkus ja see kui õnnetust ei
ole. Siis sai õpetaja klassile tulevikku ennustada tina valades. Küünlavarjult
uurides nägime, et uus aasta toob meie klassile midagi jänese, teo ja hobuse
sarnast. Ehk siis oleme kiired ja töökad, saatjaks ikka meie vapiloom tigu.
Nüüd oli aeg minna jõuluvana juurde
ning anda aru, mida oleme näinud, teinud ja õppinud. Äkitselt hakkas aga keegi
koputama ja kohale ilmus just seesama päkapikk, kes enne torisedes unne oli
jäänud. Päkapikk rääkis kui imelist und ta oli näinud lastest, kes rõõmsalt
uurisid loomi, küpsetasid, meisterdasid ja tegutsesid. Nüüd oli päkapikk ka
rõõmus ja hakkas lastega tantsu lööma, jagas koos jõuluvanaga kingipakke ja
lahendas koos jõuluvanaga laste antud nuputamisülesandeid.
Päeva lõpetuseks läksime kohvikusse
ning sõime ära enda valmistatud jõuluküpsised. Jõime juurde teed ning saime
maitsta jõulukapsast.
Oli väga tore ja õpetlik
jõuluprogramm. Minule õpetajana oli see, kui käik lapsepõlve, vanaema juurde.
Sest just niisuguseid tegevusi olen mina teinud koos oma vanaemaga – loomadele
jõuluõhtul leiba viinud, näinud verivorsti tegu ja meeles on veel kõrnepätside
magus-soolane maik. Mul on hea meel, et klassi lapsed seda kõike näha ja kogeda
said. Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurmel on mõnus koht, kuhu lapsed saavad ka
peredega minna õppima ja uurima meie maaelu ajalugu.
kolmapäev, 9. detsember 2015
teisipäev, 8. detsember 2015
neljapäev, 3. detsember 2015
Tellimine:
Postitused (Atom)