UUS NÄDAL ON ALANUD

TÄNA ESIMESES TUNNIS KÜLASTAS 1. KLASSI POLITSEINIK TIIT TREIAL. RÄÄKISIME TURVALISEST LIIKLEMISEST - HELKURIST, RATTAGA SÕITMISEST, BUSSIJAAMAS JA BUSSIS KÄITUMISEST, OHUTUSEST. POLITSEI RÄÄKIS KA KOOLIKIUSAMISEST JA MÜRAMISEST, MIS VÕIB LÕPPEDA ÕNNETUSEGA. KÕIK LAPSED SAID KINGITUSEKS VAJALIKU LIIKLUSAABITSA NING TARKADE LAUSETEGA JOONLAUA. LAPSEVANEMATELE SAADETI KOJU INFOMATERJAL LIIKUSEST.

LOODUSÕPETUSES JÄTKASIME RÄNDLINDUDE TEEMAGA. VAATASIME EILSETEST AKTUAALSE KAAMERA UUDISTEST LÕIKU LINDUDE RÄNDE KOHTA. TULETASIME MEELDE EELMISEL TUNNIL ÕPITUD RÄND- JA PAIGALINNUD NING UURISIME MAAILMAKAARDILT JA GLOOBUSELT, KUHU LENDAVAD TALVITUMA KULDNOKK, VALGE-TOONEKURG JA SUITSUPÄÄSUKE. SEEJÄREL SAI IGAÜKS OMA VIHIKUSSE KONTUURKAARDILE LINDUDE RÄNNUTEE JOONISTADA.
VÄIKESEKS LÕÕGASTUSPAUSIKS MÄNGISIME LINDUDE MÄNGU. IGA LAPS SAI LINNU PILDI. KUI PILDIL OLI PAIGALIND OLI TARVIS KOGUNEDA VAIBALE EHK LINDUDE SÖÖGIMAJJA. KUI AGA PILDIL OLI RÄNDLIND, PIDI MUUSIKA VAIKIDES KOGUNEMA UKSE JUURDE. KÕIK OLID TUBLID JA TEADSID, MISSUGUSTE LINDUDEGA OLI TEGEMIST.

 

MATEMAATIKA TUNNI TEGIME ÕUES. SELLEST SAAB LUGEDA EELNEVAST POSTITUSEST.                                                                                                                                                                                                                                       

MATEMAATIKA

TÄNA ÕPPISIME ÕUES. VÕRDLESIME ERINEVAID SUURUSI. TÖÖTASIME 2-3 KAUPA RÜHMADES. IGAL RÜHMAL OLI FOTOAPARAAT. MÕNED LAPSED KASUTASID OMA TELEFONI KAAMERAT. OTSISIME KOOLI TERRITOORIUMILT MATEMAATILISI SOSEID 

SUUREM-VÄIKSEM

PIKEM-LÜHEM

KÕRGEM - MADALAM

LAIEM - KITSAM

PAKSEM - ÕHEM

IGAÜKS SAI ÕUEST NEID SEOSEID LEIDA NING LEITUD ASJAD PILDISTADA. MATEMAATILISI PAARE VÕIS KA ISE MOODUSTADA - NT LEIDA SUURE JA VÄIKSE KIVI, JOONISTADA LIIVALE PIKK JA LÜHIKE JOON JNE.
MÕISTATA, MILLISEID SEOSEID PILTIDEL NÄED.

Neljas nädal

Meie neljas nädal möödus kiirelt - õppides ja uurides, aga ka pidutsedes ning külalisi vastuvõttes.

Teisipäeval võtsime uhke kontserdiga vastu sügise. Mudilaskoori lapsi oli laval rõõm vaadata - naeratavad näod ja julge laul. 1. klassil oli hea võimalus kontserdil esitada õunapuu tantsu, mida oleme oma tundide ajal väikeseks lõõgastuseks ja virgutuspausiks seni klassis laudade vahel tantsinud. Ning muidugi ilmestasid meie koolipäeva imeuhked kübarad, mis olid kaunistatud kõikvõimalike sügiseste andide ning taimedega. Kiitus kõigile.

Neljapäeval ootasime põnevusega kehalise kasvatuse tundi. Seekord oli tund teistsugune, sest selle viis läbi meie klassi Steni ema Mari-Liis. Steni ema on füsioterapeut ning kehalise tunnis õpitigi harjutusi, mis teevad meie kerelihased tugevaks, et saaksime olla sirge selja ja kauni rühiga. Igaüks sai koju kaasa lehe vajalike harjutustega. Aitäh Steni emale ja ootame ka teisi lapsevanemaid julgelt meile oma teadmisi jagama.

Reedel olid koolis külalised - õpetajad Võrumaalt Krabi ja Varstu koolidest. Külastati tunde, imetleti koolimaja ja vesteldi õpetajate ja õpilastega. Lahendasime ülesandeid puutetahvlis ning kes soovis sai samu ülesandeid oma nutitelefonis lahendada.

RÄNDLINNUD

ÜHENDA PAARID

ÜHENDA NIMI JA PILT

LEIA RÄNDLINDUDE NIMED

KES LENDAB LÕUNAMAALE?

ÜHENDA PILT NIMEGA

LEIA ÕIGE LIND

                                    MÕISTATA NIMESID

KUULA JUTTU KULDNOKAST (räägib Georg Aher)

KUULA JUTTU VALGEPÕSK LAGLEST (räägib Georg Aher)

MEIE KOLMAS NÄDAL

MUINASJUTTU KUULATES VÕIB PÕRANDAL PIKUTADA

MEIE TULEVIK, SAMSUNG JA ...

... iPAD

ÕPPIDA ON VAHVA KLASSIS ...

... JA ÕUES

MATK "REIPALT KOOLIPINKI"

TÄNA TOIMUS KOOLIPEREL ÜHINE MATK VÕRTSJÄRVE ÄÄRDE EESTI MAAÜLIKOOLI LIMNOLOOGIA KESKUSESSE.

KÕIGEPEALT SAIME TUTVUDA JÄRVEMUUSEUMI EKSPONAATIDEGA. ÕPPISIME TUNDMA ERINEVAID KALALIIKE. SAIME TEADA, KES ON RÖÖVKALAD JA KES LEPISKALAD, MIDA KALAD SÖÖVAD, MISSUGUNE ON KALADE KEHAEHITUS JNE.
ÕPPISIME, ET SELLINE EKSKURSIOON ON NAGU KOOLITUND, KUS TULEB GIIDI KUULATA JA TÄHELE PANNA MIDA RÄÄGITAKSE.

KUI KALADE KOHTA INFO SAADUD ASUSIME MEISTERDAMA. IGA LAPS SAI VALMIS LÕIGATUD TÜKKIDEST KOKKU KLEEPIDA OMA KALA. IKKA JUST NII NAGU VAREM ÕPITUD - KÕIKIDE UIMEDE, LÕPUSTE JA SOOMUSTEGA.

NÜÜD ISTUSIME TAAS BUSSI, ET SÕITA MATKARAJA ALGUSESSE. TEE VIIS SEEKORD ÜMBER MUSTJÄRVE. ALUSTUSEKS KENA NÕMMEMETSA TEE, SEEJÄREL LAUDTEE NING SIIS KITSAS RADA ÜMBER JÄRVE. TEEKOND OLI PÕNEV - OLID HUVITAVAD AUGUD MAA SEES, OLID RASKESTI ÜLETATAVAD PURDED, OLI PÕNEVAID LEIDA METSAALL. LISAKS TUNTUD JA TUNDMATUD TAIMED, MARJAD NOPPIMISEKS, LOOMAD JA LINNUD AVASTAMISEKS.
TORE OLI KUULATA, KUI MÕNI LAPS ÜTLES, ET TA POLE KUNAGI NII PIKKA MAAD KÕNDINUD. VÕI LUBATI EMALE JA ISALE KÕIKE KODUS RÄÄKIDA, SEST MATK OLI NII ÄGE JA PIKK. 
KÕIK JAKSASID VAPRALT KÕNDIDA JA VIRISEJAID, ET EI JÕUA MEIE KLASSIS EI OLNUD. POOLEL TEEL TEGIME SAMBLAL JA PUUJUURTEL ISTUDES KA MÕNUSA PIKNIKU NING KINNITASIME KEHA.

NÜÜD SÕITSIME TAGASI VÕRTSJÄRVE ÄÄRDE, ET SÕITA PARVEGA. SEE TUNDUS PÕNEV JA MÕNELE LAPSELE LAUSA USKUMATU, ET SELLISE ASJAGA SÕITMA LÄHEME. MEIE KAPTEN SELGITAS MEILE REEGLEID, KUIDAS PARVEL OLLA JA MIDA TEHA EI TOHI. ESIALGNE HIRM LÄKS KOHE MÖÖDA JA SÕIT OLI VÄGA VAHVA. SAIME VEEL JUURDE PALJU TEADMISI VÕRTSJÄRVEST JA VÕRTSJÄRVE KALADEST. KÕIK SAID BINOKLIGA UURIDA NII TONDISAART KUI VASTASKALLAST. LISAKS TAAS PUUVILJAAMPS NING JOOGIKS MORSSI.
KALDALE JÕUDES OOTAS MEID JUBA BUSS, ET SÕITA TAGASI KOOLIMAJJA.

KOOLIMAJA JUURES OOTAS MEID VEEL ÜKS PÕNEV TÖÖ. ISTUTASIME KOOLIMAJA VÄRAVA KÕRVALE OMA KLASSI TAMMEPUU. ÜHISELT SAI TAMMEKE AUKU TÕSTETUD NING MULD PEALE AETUD, NII KÄTE KUI LABIDA ABIGA. NÜÜD JÄÄB VAID LOOTA, ET TAMM KENASTI  KASVAB JA KOOS 1. KLASSI LASTEGA SUUREMAKS SIRGUB.
OLI TORE JA TEGUS PÄEV! PILTE TÄNASEST PÄEVAST NÄEB SIIT LINK

SUVI JA SÜGIS

ÕUNAKORJAMISE TANTS

AASTARING

SÜGIS  - SÕNADE OTSIMINE

MEMORIIN

AEDVILJAD

AASTAAJAD

SÜGIS AIAS

SÜGISKUUD

KAS TUNNED SEENI

SEENED - POOMISMÄNG

SEENE MEMORIIN

JÄNKU JUSSI SÜGISPILT

PUTUKAD JA ÕIED

KUULA JUTTU KIMALASTEST (Georg Aher)

MIS TAIM SEE ON?

LEIA ÕIGE PUTUKAS

ARVUTIÕPETUS

TÄHED

TÄHTEDE LEIDMINE

HIIREMÄNGUD

MIS EI SOBI HULKA

LOOMADE RAHVAPÄRASED NIMED

LOODUSÕPETUS - MEELED

MEIE ESIMESED KAKS LOODUSÕPETUSE TUNDI ON MÖÖDUNUD AKTIIVSELT UURIDES JA TEGUTSEDES.
REEDEL PANIME ÕUES PROOVILE OMA KOMPIMISE, HAISTMISE, KUULMISE JA NÄGEMISE MEELE.
IGAÜKS SAI KOMPIMISE TEEL KIRJELDADA TEISTELE, MIS TAL SELJATAGA PIHKU PEIDETUD ON. HUVITAV OLI SEE, ET MÕNI LAPS OSKAS SÕRMEDEGA KA VÄRVE TUVASTADA.
SEEJÄREL PÜÜDSID VANAD JA KEHVASTI NÄGEVAD KASSIEMAD OMA KURVALT NÄUGUVAID POEGI ÜLESSE LEIDA. EI OLNUDKI VÄGA LIHTNE.
SIIS TREENISIME OMA NÄGEMISMÄLU NING PÜÜDSIME TUVASTADA, MIS ESEMED OLID ENNE JA MIS ON KADUNUD. LAPSED OLID VÄGA TERASED JA HEA MÄLUGA.
NING KÕIGE LÕPUKS PROOVISIME KUI HEAD LÕHNATUNDJAD ME OLEME. ÄRA TUNTI NII KANEELI, PIPRA, KÜÜSLAUGU, PIPARMÜNDI KUI KA MUSTSÕSTRA LEHTEDE LÕHN. 

ESMASPÄEVAL JÄTKASIME MAITSMISMEELE UURIMISEGA. LÜKKASIME SEEKORD LAUAD KOKKU JA MOODUSTASIME RÜHMAD. IGA LAPS SAI PEEGLI JA LUUBI. UURISIME KEELT JA MAITSMISNÄSASID. SEEJÄREL ASUSIME TESTIMA, MISSUGUSE KEELE OSAGA MISSUGUST MAITSET TUNNEB. KATSE ABIL TEGIME KINDLAKS NII MAGUSA, SOOLASE KUI HAPU MAITSE TUNDMISE PIIRKONNA KEELE. VIIMASEKS ÜLESANDEKS JÄI JULGUSEPROOV - SINEP. KÕIK OLID JULGED JA LEIDSID KA KIBEDA MAITSE TUNDMISE PIIRKONNA KEELELT ÜLESSE. SINEP HAKKAS MEELDIMA JA ÕHTUL SÕI MÕNI LAPS JUBA LIHA SINEPIGA.

USUN, ET TEEMA SAI SELGEKS, SEST KÕIK SAI OMA MEELEELUNDITEGA LÄBI KATSETATUD.

PILTE MAITSMISMEELE UURIMISEST SAAB VAADATA SIIT (LINK)

LOOMAAIAS

SORTEERI LINNUD JA LOOMAD

LOE JA LEIA ÕIGED LOOMAD

TALLINNA LOOMAAIA KODULEHEKÜLG

MIS LOOM SEE ON?

KOOLITEE

LIIKLEMINE KOOLITEEL - ÕIGE VÕI VALE

( True - õige /False - vale)
MINU KOOLITEE

MATEMAATIKA - LOENDAMINE

LOENDA JA LEIA JÄNESTEGA VÕRDNE HULK

LOENDA JA TÄIDA RONGI (ARVUD KUNI 20)

PANE LOOMAD ÕIGESSE VAGUNISSE

KOOLI REEGLID

MIS ON ÕIGE

KOOLIELU REEGLID

ÕPPEVAHENDID

MATEMAATIKA - LOENDAMINE

MÄNGUD
KARU SÖÖB KOOKE

MITU LOOMA ON?

LEIA ÕIGED SABASULED

SÕRMEMÄNG

LAPSE KÄEL ON VIIS SÕRME,

VIIS SÕRME LAPSE KÄEL.

ESIMENE SÕRM JA TEINE SÕRM,

KOLMAS SÕRM JA NELJAS SÕRM,

VIIES SÕRM ON PÖIAL,

TEMA SÕRMI HOIAB.