Õppisime, et me kõik oleme erinevad. Oleme oma vanematel pärinud silmade värvi, lokkis juuksed või pikkuse. Neid omadusi antakse edasi geenidega, pärilikkuse infot kannab endas DNA.
Täna proovisimegi oma süljest ja vaarikatest DNAd eraldada.
Süljest DNA eraldamiseks kogus igaüks väikesesse topsi oma sülge. Lisasime vett, et ikka oleks, mida uurida. Selleks, et saada kätte DNA oli vaja vabaneda kõigest muust, mis rakke ümbritses. Raku kesta koostises olid nö rasvad jt ained, millest vabanesime lisades nõudepesuvahendit. Valkudest vabanesime soolalahuse abil. DNA nähtavaks tegemisel oli abi piiritusest.
Nüüd olekski pidanud DNA näha olema. Meil see hästi ei õnnestunud. Seetõttu tegime uue katse vaarikatega. Kõik täpselt samamoodi nagu süljega. Seekord oli DNA paremini näha. Valguse käes nägime pisikesi pärlikesi, mis olid justkui nööri taha aetud.
Vaarika DNA proovi sai igaüks väikese konteineriga koju kaasa, et seda ka kodus sobivas valguses uurida.
Veel rääkisime organismis olevatest viirustest ja antikehadest, mis viirusi rünnata suudavad. Igaüks meisterdas ühe viiruse ja antikeha ning uuris, kas tema loodud antikeha suudab tappa just seda viirust.
Lastetoa Timmu teadusteatri videost võib uurida viiruste ja antikehade tegemist ning saada veelgi täpsemat infot.
Lõpuks andis igaüks tagasisidet, mida ta täna õppis - põnevamad vastused olid sellised -
- sain teada, et vaarikal on DNA
- sain teada, et DNA-d on võimalik silmaga näha
- sai teada, et õige antikeha tapab viiruse
- sain teada, et taimedel on DNA
- õppisin, kuidas saab süljest DNA-d eraldada.
Õpetajana arvan, et õppisime veel täpset tegutsemist suulise juhendi järgi, oma järje ootamist ja kannatlikkust, asjade jagamise oskust, täpsust ja tähelepanu. Kõik said oma ülesannetega hästi hakkama. Oli põnev!
Pildialbumi LINK
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar